Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marie Mustmaa uuris oma 2022. aastal kaitstud lõputöös „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse, neutraalse või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Olgugi, et immuniseerimine vähendab laste haigestumist ja suremist vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse, ei lase siiski mõned vanemad oma lapsi vaktsineerida – selle tulemusel langeb vaktsineerimise hõlmatus ning tõuseb vaktsineerimisest keeldujate arv. Maailma Terviseorganisatsioon on selle trendi lisanud 2019. aasta kümne kõige ohtlikuma teguri hulka, mis ohustavad maailma tervist.
Andmete kogumine
2019. aastal uuriti Eesti meediakanalites (Postimees, Delfi, ERR digiväljaanded, ajakiri Pere ja Kodu, ajakirja Pere ja Kodu lisaväljaanne Beebi) avaldatud laste vaktsineerimist käsitlenud 196 artikli tonaalsust. Hinnangulise tonaalsuse meetodit kasutades hinnati, kas vaktsineerimist käsitlev artikkel on positiivse, negatiivse, neutraalse või positiivse/negatiivse tonaalsusega. Positiivne tonaalsus anti artiklitele, mis keskendusid vaktsiinide kasulikkusele, näiteks haiguste ennetamisele. Artikkel hinnati neutraalseks, kui hinnanguid laste vaktsineerimisele ei antud ning edastati ainult informatiivset teavet, näiteks andmed vaktsineeritud inimeste arvu kohta. Negatiivseks osutus artikkel siis, kui keskenduti vaktsiinide riskide kirjeldamisele, näiteks rõhutati kõrvaltoimeid või vaktsiinide ohtlikkust. Positiivse/negatiivse sisuga artiklites toodi välja nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid seoses vaktsineerimisega.
Lisaks otsiti Terviseameti statistika andmebaasist informatsiooni 2019. aastal laste riiklikus vaktsineerimiskavas olevate vaktsiinidega vaktsineerimise kohta. Saadud tulemusi võrreldi artiklite tonaalsuse hindamise tulemustega. Kõigi viie meediakanali tulemused võeti kokku ning esitati nende tonaalsuse väärtused protsentides nii 2019. aasta kohta üldiselt kui ka iga kvartali kohta eraldi. Joondiagrammi põhjal analüüsiti meedias avaldatud artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele kvartalite lõikes.
Ülekaalus positiivse tonaalsusega artiklid
Meediaväljaannete artiklite tonaalsuse hindamise tulemustel leiti, et 2019. aastal kokku avaldati digiväljaannetes kõige rohkem positiivse tonaalsusega artikleid (72) ning kõige vähem negatiivse tonaalsusega artikleid (18). Positiivse/negatiivse tonaalsusega artikleid avaldati 64 ning neutraalse tonaalsusega 42, vaata joonis 1.
Joonis 1. 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud artiklite osakaal tonaalsuse järgi
Joonis 2. 2019. aastal meedias ilmunud laste immuniseerimisega seotud artiklite osakaal Eesti immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega tonaalsuse järgi kvartalite lõikes
Läbi nelja kvartali ilmus kõige rohkem positiivse ning positiivse/negatiivse tonaalsusega artikleid (joonis 2). Meediakajastuse arv vaktsiinide osas varieerub sõltuvalt sellest, kui päevakohane on teatud perioodil laste vaktsineerimise kajastamine. Eelnevat arvesse võttes võiks arvata, et laste vaktsineerimist kajastavate artiklite arv oli varasemate aastatega võrreldes suurem ning teema käsitlus aktuaalsem, kuna 2019. aastal toimus laialdane leetrite levik nii Eestis kui ka mujal maailmas. Artiklite analüüsimisel selgus ka, et kajastusi leetrite esinemise ning haiguse vastu vaktsineerimise kohta ilmus sellel aastal meediakanalites rohkem kui teiste vaktsiinvälditavate nakkushaiguste kohta.
Varasemalt on leitud, et meediakanalites on positiivse tonaalsusega artiklite osakaal olnud suurim ning negatiivse tooniga artiklite osakaal madalaim. Antud uurimistöös jõuti sarnasele tulemusele, mille kohaselt selgus, et analüüsitud meediakanalites ilmus 2019. aastal kõige rohkem positiivse tonaalsusega artikleid (37%) ning kõige vähem negatiivse tonaalsusega artikleid (9%). Võrreldes Eesti meediakanalite positiivsete artiklite osakaalu selgus, et see on varasemalt maailmas läbi viidud uuringutega võrreldes madalam. Samas võib tõdeda, et nii Eesti kui ka maailma meediakanalid edastavad artikleid laste vaktsineerimise kohta peamiselt positiivse tonaalsusega ning negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal on madal.
Rohkem meediakajastusi võib avaldada vaktsineerimisele mõju
Teiseks uuriti töös 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega. Joondiagrammi analüüsides oli näha, et võimalik mõju meedias ilmunud artiklite ning laste vaktsineerimise vahel ilmnes kolmandas kvartalis (joonis 3). Võrreldes laste vaktsineerimisi 2019. aastal kvartalite lõikes, selgus, et vaktsineerimiste arv oli kõige suurem kolmandas kvartalis. Leiti, et laste vaktsineerimisalase positiivse meediakajastuse ning neutraalse informatsiooni suur osakaal teises kvartalis ja negatiivse meediakajastuse vähesus võis mõjutada kolmandas kvartalis vaktsineerimiste arvu tõusvas joones. Teiste kvartalite puhul meedias avaldatud artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele ei täheldatud.
Joonis 3. 2019. aastal meedias ilmunud artiklite osakaal tonaalsuse järgi ning 0–14-aastaste laste vaktsineerimine kvartalite lõikes
Mida rohkem kajastatakse meedias vaktsineerimist, seda suurem mõju võib olla sellel laste vaktsineerimisele. Üksikud meediakajastused (näiteks vaktsiinide kõrvaltoimete kohta) ei ole avaldanud olulist mõju vaktsineerimisotsuste langetamisel. Mõjutavaid faktoreid võib samas olla mitmeid. Antud uurimistöös vaadeldi artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele 2019. aastal. Seega, mõju hinnati ainult vaktsineerimiste arvu põhjal ning arvesse ei võetud võimalikke muid tegureid. Kindlasti mõjutaks tulemusi laste sündide arv, mis olenevalt kvartalist võib suuresti varieeruda. Samuti oleks võinud uurimistöö tulemusi mõjutada see, et enamasti kolmandas kvartalis ehk enne kooli algust soovivad lapsevanemad revaktsineerida esimesse klassi minevaid lapsi difteeria, teetanuse, läkaköha ning poliomüeliidi vastu. Kuna revaktsineerimise andmed esitatakse üldvaktsineerimise andmetest eraldi ning antud uurimistöös vaadeldi ainult üldvaktsineerimiste andmeid, siis kirjeldatud aspekt antud uurimistöö tulemusi ei mõjutanud. Küll aga oleks oluline seda jälgida, kui tahta teema uurimist laiendada.
Tervishoiutöötajate kirjutatud artikli tonaalsuse olulisus
Lõputöö tulemustele tuginedes võib öelda, et võimalik mõju artiklite avaldamise järgselt laste vaktsineerimisele on olemas. Sellest tulenevalt on oluline, et tervishoius töötavad inimesed mõtleksid artikleid või meediapostitusi tehes avaldatava töö sisu tonaalsusele – milline sõnum artikli lugejale kõlama jääb? Tervishoiutöötajad võiksid julgemalt ja rohkem artikleid kirjutada ning seoses vaktsineerimisega võiksid need olla pigem neutraalse tonaalsusega. Neutraalsete artiklite avaldamine tõstab eelkõige inimeste teadmisi ning ka usaldust vaktsineerimise suhtes, mis võiks pikemas perspektiivis mõjuda positiivselt laste vaktsineerimisega hõlmatusele.