Meie asepresidendi Gerli Liiveti peamine ülesanne liidus on rahvusvaheline suhtlus, kus ICNi ja EFNi kõrval ei ole vähemtähtsad OECD ja WHO. Kõlab uhkelt? Kindlasti. Seitse aastat tagasi vaatasime liidule laekuvaid välispöördumisi umbusuga ning vastasime igasugustele kirjadele ja küsitlustele ühiselt. Praegu teeb seda suures osas Gerli üksinda, konsulteerides ja informeerides vajadusel ka teisi juhatuse liikmeid.

Kui veel viis aastat tagasi tuli iga nädal vastata ühele välismaalt tulnud e-mailile, siis praegu tuleb neid iga päev, periooditi suisa mitu kirja päevas. Nüüd on meil kogemus olemas, mida lugeda kohe, mida hiljem ning kellele kui põhjalikult vastata.

Lisaks on just Gerli see inimene, kes veab liidus koolituste kooskõlastamise ja teadustööde hindamise protsesse. Väljaspool liitu esindab Gerli EÕLi tervishoiuteenuste loetelu komisjonis, patsiendiohutuse ja patsiendikindlustuse seadusruumis, esmatasandi tervishoiu arengukavas ning loomulikult upTIS, 3N jt elektrooniliste süsteemide arendustegevustes. Seda, et eriõendus on just talle südamelähedane, teavad nüüd juba küll kõik tervishoiutöötajad. Siiani pole ta veel väsinud ikka ja jälle selgitamast, kes see eriõde siis ikkagi on. Eriõe katseprojekt, jätkuprojekt, TTLs ja määrus – kõikjal jõuab ta ka toimetada.

Gerli ise toob enda kohta välja: „Ma olen ema oma kahele tütrele, elukaaslane ühele ja samale mehele juba 24 aastat ning tädi oma nelja õe üheksale lapsele. Ma armastan üksi autoga sõites laulda kõva häälega kaasa oma lemmiklugusid, jalutada mererannas ning vaadata ja nuusutada õitsvaid taimi.“

Gerli kõige suurem väljakutse on õppida puhkama, molutamisoskus puudub tal täiesti. Mis teha, pole olemas perfektseid inimesi. Lisaks ei armasta ta pühapäevi, kuna tema sõnul on selles päevas mingi raskus. Meie ütleme, et Gerli võiks ju just pühapäevi armastada, sest pärast pühapäeva saab taas tööle.

„Ma tean hästi, millal algab uus koosolek või milline dokument on kooskõlastamisel, kuid oma telefoni otsin oma laste sõnul vähemalt kaheksa korda päevas,“ ütleb Gerli. EÕLi juhatus aga kuuleb vähemalt kaheksa korda aastas, et ta soovib minna veel mingisse ülikooli midagi õppima, aga raske on valida ja kiire on ka.

Ilma Gerlita ei oleks Eesti Õdede Liit kindlasti see, mis me täna oleme. Kui tööd on vaja murda, on meil Gerli. Mõnus on vaadata, kuidas ta on kasvanud koos liiduga. Aitäh, et tasakaalustad meie emotsioone, kuna oled parasjagu töö lainel. Aitäh, et seda inglise keelset tulva kontrolli all hoiad ja välismaalt kogu info kätte saad, mida meil vaja läheb.