Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul tuge. See hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad vajaduse korral igapäevast toimetulekut. Suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele. Üldhooldekodus tuleb tegeleda ka palliatiivraviga, st tagada leevendav ravi kõigile, kellel on elu ohustav või elu kvaliteeti halvendav tervislik seisund.
Patsient on keskne
Üldhooldusteenuses lähtub kõik patsiendi vajadusest ja terviklikust inimesekäsitlusest. Patsiendi kuulamine ja tema soovidega arvestamine on hooldustöös väga tähtsal kohal. Terviklik inimesekäsitlus vaatleb inimest kui tervikut, kellel on nii füüsilised, psüühilised, sotsiaalsed kui ka vaimsed ehk eksistentsiaalsed vajadused. Terviklik lähenemine eeldab, et personalil on teadmised, arusaam ja soov teha tööd terviku põhimõtetest lähtuvalt. See omakorda tähendab, et patsient saab abi igapäevaste toimingute teostamisel, millega ta ise toime ei tule.
Inimesel on neli teadlikkuse taset:
Füüsiline – keha ravimine ja hooldamine, sümptomite leevendamine (nt valu ja haavad). Haiguste ja infektsiooni ennetamiseks ning suremuse vähendamiseks on tähtsal kohal hügieen.
Psüühiline – patsiendi abistamine tema iseseisvuse säilitamiseks või selle saavutamiseks.
Sotsiaalne – vananemine ja haigused mõjutavad patsiendi sotsiaalset elu, tema perekonda ja sõpru. Oluline on näha kogu perekonda ja rääkida patsiendiga tema olukorrast.
Vaimne – empaatiavõime. Patsient on paljud oma võimed kaotanud, kuid tema tunded on jäänud varasemaga samaks.
Meeskonnas on kõik võrdsed
Hooldekodus tehakse koostööd meeskonnas, kuhu kuuluvad raviarst, õde ja hooldajad. Kõik meeskonnaliikmed on võrdselt olulised. Hooldajate ja õe vahel on ühenduslüliks hooldusjuht, väiksemates hooldekodudes juhataja või keegi juhtkonnast. Raviarstiks on enamasti perearst, mõningatel juhtudel ka eriarst, kes abistab peamiselt raviskeemide hindamise ja korrigeerimisega. Kui patsient vajab erakorralist abi, tuleb koostööd teha ka kiirabiga. Tähtis on märgata patsientide seisundite muutust ning vajadusel kutsuda kiirabi.
Suurt rolli mängivad patsiendi omaksed, kes soovivad saada infot oma lähedaste kohta. Tähtis on neid kaasata meeskonda, sest ka nemad saavad vajadusel pöörduda hooldatava eriarsti poole. Veel on oluline koostöö hooldekodu juhtkonnaga, kohaliku omavalitsusega, tervisekassaga ning terviseametiga.
Kogu koostöö aluseks on eetika. Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks ning eetiliste väärtustena tuuakse sageli välja ausus, sõnapidamine, avatus, austus ja teistega arvestamine.
Koostöö sujub läbi avatud suhtluse
Avatud suhtlemine tähendab, et suhtlevatest osapooltest üks on info edasiandja ja teine vastuvõtja ning see eeldab vastuvõtjalt tagasiside saamist. Avatud suhtlemine sisaldab tõese informatsiooni jagamist kõigile osapooltele. Olulised on ausus ja austus ning tihti tuleb meil sama informatsiooni mitu korda korrata, enne kui sellest on tegelikult aru saadud.
Koostöö sujumiseks ei tasu ära unustada andmete kogumist, dokumenteerimist ja meeskonnaliikmetele edastamist. Dokumenteerimine annab infot patsiendi vajaduste, õenduseesmärkide, -tegevuste ja -tulemuste kohta. Nii on võimalik kindlustada, et õendus- ja hooldustoiminguid ei eirata ega tehta topelt ning tagada õenduse ja hoolduse järjepidevus. Ka kiirabile on korralik dokumentatsioon väärtuslikuks infoallikaks, saamaks teada patsiendi haigusloo. Dokumentatsioonist leiab infot ka selle kohta, kas lähedasi on patsiendi olulisest seisundi muutusest teavitatud.