Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonna meeskond läbis 2022. aasta sügisel Karolinska Instituudi projekti Healthcare Transformation Academy raames innovatsioonisaadikute kursuse, mis käsitles probleemide lahendamist disainmõtlemise meetodil. Meie eesmärgiks on patsientide heaolu ning huvitume sellest, mis saab patsientidest pärast intensiivraviosakonnas viibimist ja pärast kriitilist haigust.

Intensiivraviosakonna patsiendid kannatavad tihti kognitiivsete, füüsiliste ja vaimsete probleemide all. Soovisime kursusel osalemisega leida lahenduse nii patsiendi kui ka nende lähedaste intensiivravijärgsele sündroomile. Eesmärk oli parandada lähedaste ja patsientide edasist toimetulekut ning soovisime selleks välja arendada maailmas nüüdseks juba laialt levinud intensiivravi järelkliiniku. Kirjanduse andmetel võib see parandada lähedaste ja patsientide edasist taastumist.

Järelkliinik tähendab süstemaatilisi ambulatoorseid vastuvõtte, kus intensiivravil viibinud patsiendid naasevad intensiivravikogemusega spetsialistide juurde selleks, et leida lahendus tekkinud probleemidele ja mõista paremini läbielatut. Selliseid kliinikuid on üle maailma rakendatud väga erinevates vormides – meeskondadesse on kaasatud erinevaid spetsialiste ja teenuseid ning kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid. Me ei teadnud, mis oleks sobivam formaat Tartu Ülikooli Kliinikumis rakendamiseks ja soovisime kiirelt jõuda lahenduseni. Teadsime, mis on probleem ja lahendus ning läksime otsima tööriistu selle rakendamiseks.

Teenusedisaini olemus

Meile tutvustati teenusedisaini topeltteemanti mudelit. Selle alusel osutus lahenduse leidmine keerukamaks ja mitmetahulisemaks, kui algselt olime plaaninud.

Teenusedisaini ülesandeks on aidata ettevõttel teada saada, mida kasutajad ja kliendid soovivad ning kuidas, miks üldse ja millal nad seda soovivad. Seejärel aidatakse ettevõttel sõnastada väärtuspakkumine ja tagatakse, et ettevõte ka oskab, suudab ja tahab kasutajale igas puutepunktis lubatut pakkuda.

Tervishoius on kasutaja rollis patsient. Protsessi läbi tehes peame keskenduma peamiselt patsiendile või sõltuvalt probleemi püstitusest ka tema lähedastele. Oluline on probleemi lahendada just patsiendi vaatest, mitte haiglast või töötajatest lähtuvalt. Positiivse kõrvalmõjuna võib protsessist olla mõjutatud ka personal, kuna neil on võimalik kaasa rääkida ja saada enda tööle tagasisidet. Seeläbi saab igapäevane töö suurema tähenduse ning kasutajate tagasiside aitab töötajatel oma tööd mõtestada ja väärtustada.

Patsiendi vaade

Kõige põhilisemateks infoallikateks osutusid intervjuud patsientide ja nende lähedastega, kust saime väga palju kasulikku informatsiooni. Näiteks saime teada, millised olid patsientide deliiriumikogemused. Üllatusime, kuidas toona väga raskelt haige noor mees elab praegu oma parimat tervislikku elu ning kuulsime, millised tervisemured kimbutavad meie patsiente praegu. Kõige suuremaks üllatuseks saime teada, kuidas mõjutab lähedaste külastamine patsienti ja mida kogeb perekond sel ajal, kui pereliige on intensiivravil. Kuulsime, kuidas kodus elatakse kellast kellani ja oodatakse telefonitundi ning kuidas on perekonna elu sel ajal häiritud või pausile pandud. Saime teada, kui pikk ja füüsiline on patsiendi raviteekond pärast meie juurest lahkumist ja kui oluline on pere toetus kogu selles protsessis.

Protsess

Vaatlesime ka igapäevatööd, kus jälgisime suhtlust patsiendi, personali ja lähedaste vahel. Katsetasime, kuidas on olla patsiendi rollis. Selleks kasutasime teenuse safarit, mille käigus veetis üks meeskonnaliige öö intensiivis. Tal oli küljes monitooring ja ta sai kogeda, mis tunne on intensiivravil viibida. See kogemus pani mõistma seda, miks ja kuidas intensiivravikeskkond deliiriumi teket soodustab ning tõi teravalt esile empaatia kasutamise tähtsuse.

Kohati ei ole võimalik aru saada, kas patsiendi hilisemad probleemid on põhjustatud intensiivravil viibimisest, edasisest raviprotsessist või lihtsalt haigusest endast. Aga samas saime aru, et meil on võimalik väga palju muuta juba patsiendi intensiivraviperioodil ja olemasolevate vahenditega. Mõistsime, et ei saa suunata kogu tegevust ainult patsiendile, vaid peame kaasama ka patsiendi lähedasi. Lähedased on kogu raviprotsessi vältel ja hiljem kodus patsiendi kõige suurem tugivõrgustik ja läbi selle saame võimestada nende rolli.

Õppisime lõpuks eeldustest ja oma peas välja mõeldud lahendustest lahti laskma ning lasime loovuse vabaks. Eesmärk oli genereerida võimalikult palju pööraseid ideid, näiteks saime ülesandeks lahendada probleemi, kui oleksid miljardär. Mõtted hakkasid jooksma: igal patsiendil võiks olla oma tuba akna ja rõduga. Külas võiksid käia ka koduloomad ning meil võiks olemas olla teraapiahobune. Patsient võiks saada kodus käia ning tugiteenused võiksid olla kättesaadavad 24/7 ja 365 päeva aastas. Lõpuks tegime kõikidest ideedest valiku.

Lahendused

Jõudsime nii mõnegi lahenduseni, mille oleme jõudnud juba ellu rakendada. Näiteks on meil Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivravi osakonnas paindlikud külastusajad – kogu päeva vältel, välja arvatud öörahu ajal, on pered meie patsientide juurde oodatud. Samuti oleme peresid jõudsalt kaasanud erinevatesse tegevustesse nagu näiteks söömine, pesemine ja füsioteraapia. Teavitame võimalusel neid proaktiivselt – näiteks kui patisent meile jõuab, meilt edasi liigub ja kui patsiendi seisundis on olulisi muutusi.

Töös ja plaanis olevatest tegevustest võiks välja tuua üldsuse, kolleegide ja patsientide lähedaste teadlikkuse tõstmise ning perearstide ja -õdede koolitamise. Meil pole võimalik muuta käsitlust, kuid saame intensiivravi personalina olla just need, kes tõstavad teadlikkust meie patsientide probleemidest ja nende võimalikest lahendustest teiste erialade seas, eriti esmatasandil. Järelkliiniku vastuvõtt on ainult üks osa suurest lahendusest ja ainuke, mis vajab suurt lisaressurssi – ruumi, raha, inimesi ja suunamisvõimalusi. Ka see on meil plaanis ja töös, kuid tänu kursusele nägime laiemat pilti ja saime aru, et ka väikesed sammud loevad.

Järeldused

Kõige olulisem on oma patsienti tundma õppida. Ära eelda, vaid küsi küsimusi ja uuri, aga tee seda korralikult. Räägi oma ideedest ja kaasa kolleege. Kui ideed jäävad ainult mõttesse ja paberile, siis see ei ole innovatsioon – innovatsioon on miski, mis on päriselt ellu viidud.

Kursusel osalemine aitas muuta meie tavapärast mõtlemisviisi. Nüüd oleme probleemide lahendamisel teadlikumad ja proovime mitte rutata valmis lahenduste juurde. Tõdesime, et otsene tagasiside patsientidelt oli töötajatele väga oluline, eriti seetõttu, et intensiivravi personal seda tavapäraselt ei saa. Tagasiside aitab meil oma tööd mõtestada ja ennetada läbipõlemist.

Kursusel rõhutati, et ressurssi ei ole võimalik lõputult juurde saada. Seejuures on oluline pigem õppida olemasolevaid ressursse efektiivsemalt kasutama ja tehes pigem sisulisi muudatusi, kui lisades ülesandeid.

Innovatsioon ei pea alati olema uus ja uhke robot. Muudatuste elluviimiseks ei pea alustama kõige ressursimahukamatest. Mõnikord võib väiksematel sisulistel muudatustel olla oluliselt suurem väärtus.

„On olemas viis, kuidas teha seda paremini. See tuleb lihtsalt üles leida,“ on öelnud Thomas Alva Edison.