Seletamatu ärevus on juba kuude kaupa und häirinud? Või on mustemast mustema meeleolu tõttu muutunud isegi igapäevatoimetused üle jõu käivaks kohustuseks? Ei maksa ootama jääda, et olukord iseenesest laheneb, vaid tasub abi otsida oma vaimse tervise turgutamiseks.
Nii nagu paljude teistegi tervisemurede korral, võiks ka vaimse tervise murega esmalt pöörduda perearsti või -õe poole, kes saavad ise hädalist aidata või suunata ta edasi valdkonna spetsialisti juurde. Kuigi oleme harjunud, et vaimse tervise probleemidega tegelevad psühholoogid, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid, töötavad Eestis juba aastaid ka vaimse tervise õed. Tegemist on tervishoiutöötajatega, kes ongi spetsialiseerunud vaimse tervise teemadele: pärast 3,5-aastast õe baasväljaõpet on nad 1,5 aastat tudeerinud magistrantuuris vaimse tervise õendust ja täiendanud oma teadmisi ka edaspidi, sh teraapiakoolitustel.
Praegu on tervishoiutöötajate registris 187 vaimse tervise õde, kuid kõik sel erialal ei tööta. Seega on arusaadav, et kiiresti vastuvõtule ei pääse – pigem kipub nii perearstikeskustes kui ka psühhiaatriakliinikutes ooteaeg jääma paari-kolme nädala kuni kuu aja kanti. Põhjuseks ühelt poolt vaimse tervise õdede nappus ja teisalt aina suurenev hulk abivajajaid.
Pöördumisi aina rohkem
Alates 2020. aastast vaimse tervise õena töötav Laura Oisalu nentis oma töötee algust ja praegust aega võrreldes, et töömaht on väga palju kasvanud. „Vaimsest tervisest räägitakse rohkem ja selle teema stigmatiseerimine on vähenenud. Inimesed julgevad vaimse tervise muredega abi otsida,“ selgitas Oisalu. Tema praktikas pöördutakse vaimse tervise õe poole kõige rohkem meeleoluhäirete ja ärevushäire tõttu. „Nii teismelistel, noortel kui ka vanematel inimestel on väga palju ärevust – aeg on praegu selline. Ka depressiivsust esineb palju,“ täpsustas Oisalu. Vaimse tervise probleemide sekka kuuluvad ka mitmesugused sõltuvused: näiteks alkoholi-, tubaka-, ravimi- ja nutisõltuvus, samuti aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Kuid mille järgi üldse aru saada, et midagi on nii korrast ära, et peaks hakkama abi otsima? „Esimene märk on muutused unerežiimis – õhtuti ei suudeta muremõtete tõttu uinuda või ärgatakse öösel nende pärast mitu korda üles. Kehv uni aga hakkab mõjutama elukvaliteeti,“ nentis Laura Oisalu. Ka lähedased võivad inimesele märku anda, et too pole enam päris tema ise – näiteks kui ärritutakse sageli või nähvatakse pidevalt teistele. Ka huvide kadumine ja võimetus rõõmu tunda on märk, et midagi on vaja muuta. Kokkuvõttes võib öelda, et vaimse häirega on tegemist siis, kui negatiivsed või häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu, vaid hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut.
Abi, nagu eelnevalt mainitud, võiks esmajärjekorras otsida perearstilt või -õelt, samuti on osades perearstikeskustes ja keskhaiglate psühhiaatriakliinikutes ametis vaimse tervise õed, kelle vastuvõtule saab saatekirjata ja tasuta. Erakliinikutes on vaimse tervise õe vastuvõtt tasuline.
Millist abi vaimse tervise õelt saab?
Vändra ja Tori perearstikeskuses, Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus ja Sensuse erakliinikus töötav Laura Oisalu selgitas, et esimesel vastuvõtul kuulatakse inimene ära, et tuvastada tema mure olemus ja selle tekkimise aeg. Samuti täidab patsient probleemi täpsemaks hindamiseks ja hetkeolukorra välja selgitamiseks erinevaid küsimustikke – näiteks meeleoluhäirete hindamise test, depressioonitest jne. „Hetkeolukorra fikseerimine on vajalik selleks, et edaspidi saaksime muutust hinnata. Vaimse tervise murede lahendamine ei käi kiiresti, see võtab aega,“ lisas Oisalu.
Olenevalt häire tõsidusest jätkab patsient visiite vaimse tervise õe juurde või suunab õde ta kas kohe või mõne aja pärast psühhiaatri või kliinilise psühholoogi vastuvõtule. „See on iga õe professionaalsele hinnangule tuginev otsus, kas ta saab inimest ise aidata või tunneb, et juhtum ületab tema pädevust,“ rõhutas Oisalu, lisades, et koostöö perearsti, vaimse tervise õe ja psühhiaatri vahel on väga oluline. Näiteks kui psühhiaater on määranud inimesele tablettravi, saab vaimse tervise õde hiljem ravi käiku jälgida ning vajadusel pakkuda ka mitmesuguseid teraapiaid. Selline koostöö vabastab ühtlasi psühhiaatri aega, kes saab tegeleda keerulisemate või kiiret reageerimist nõudvate patsientidega.
Laura Oisalu rõhutas, et tervenemise teekonnal on kõige olulisem inimese motivatsioon. „Sageli on vaimse tervise probleemide lahendamiseks vaja muuta elustiili. Arutame koos patsiendiga, milliseks muutuseks ta on valmis – muutus nõuab ju pingutust ja ei maksa arvata, et kui õde annab juhised kätte, öeldes, et „tee neid harjutusi“, siis inimene hakkabki neid tegema. Seetõttu on oluline koos patsiendiga arutada, mida ta oma olukorra muutmiseks ise saab ja tahab ette võtta. Spetsialist toetab ja nõustab teda selle juures, aga muutuse elluviimine jääb inimese enda teha,“ selgitas Oisalu.
Kuidas hoida oma vaimset tervist?
Vaimse tervise õde Laura Oisalu tõi välja kolm soovitust:
- Hea uni. See on oluline, et suudaks järgmisel päeval tegus ja heatujuline olla. „Tähtis on, et inimene suudaks magama jääda. Kui sellega on raskusi, sest muremõtted segavad, tasub need kirja panna, sest see võimaldab häirivad mõtted n-ö seljataha jätta. Tõsi, mulle on patsient öelnud, et kuidas ma pimedas kirjutan? Ja kui tule põlema panen, läheb ju uni sootuks ära. Soovitasin tal silmad kinni panna ja paberile üks lause kirjutada – tuli täiesti loetav tekst,“ muigas Oisalu, et lühikese kirjatöö jaoks pole tingimata valgust vajagi ja järgmisel päeval ei pruugi see mure enam nii kõikehõlmav tunduda.
- Head lähisuhted. „Suhteid tuleb hoida – nii peres kui ka sõpradega. Kui pole ammu sõpradega suhelnud, helistage neile, rääkige omavahel, saage kokku. Ka hobisid ei tohiks unarusse jätta, sest hobiga tegelemine aitab vaheldust tuua ja tegeleda meeldivate asjadega,“ soovitas Laura Oisalu.
- Igas päevas toredate hetkede nägemine. „Oska märgata väikeseid asju. Näiteks kasvõi hommikukohvi juues võid tabada end mõttelt: see ongi nüüd minu hetk iseendale,“ tõi Oisalu lihtsa näite.