Heas korras jalad annavad eakale võimaluse nautida eneseväärikust ja iseseisvust ning hoida kõrget elukvaliteeti. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Kristi Tiits uuris lõputöös, mida varasemad uuringud on välja toonud eakate sagedasemate jalatervise probleemidena ning millised on eakate võimalused oma jalgade tervist säilitada ja parendada.
Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu eluea vältel ning vanuse kasvades jalatervise probleemide esinemissagedus suureneb. Sel teemal läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et sagedasemad jalatervise probleemid eakatel on hallux valgus, varvaste deformatsioonid, kuiv nahk, kallused ja paksenenud küüned. Nimetatud probleemid raskendavad eakatel oma jalgade eest hoolitsemist, soodustavad sobimatute jalanõude kandmist, põhjustavad valu ning suurendavad kukkumiste riski.
Kirjandusele tuginedes saab väita, et ebapiisavad teadmised, enesehoolduse vähene tähtsustamine ning füüsilised raskused takistavad eakatel sageli oma jalgade eest hoolitsemist. Eakate jalgade hooldusega ja jalaraviteenuste osutamisega on aga võimalik diabeediga eakatel oluliselt vähendada suurte amputatsioonide esinemissagedust. Sellest tulenevalt oleks hädavajalik kaasuvate krooniliste haigustega eakate hoolduses jalatervise regulaarne hindamine, et tuvastada võimalikke naha-, küünte-ja jalastruktuuriprobleeme ning pakkuda õigeaegset ja täpset hooldust. Jalgu mõjutavate krooniliste haigustega eakate jalgade hindamist peaks tervishoiutöötaja tegema vähemalt korra aastas, vastasel juhul võivad jalaprobleemid jääda pikka aega tähelepanuta ning väikesed mured kasvada suureks.
Jalgade heaolu ennetab kukkumisi
Eakate jalaprobleemid suurendavad kukkumiste riski, mistõttu on oluline, et selle riski hindamine ja ennetamine hõlmaks muu hulgas ka jalaprobleemide dokumenteerimist ning vajadusel eaka suunamist jalahooldusspetsialistide vastuvõtule. Eakate hulgas on levinud sobimatute jalatsite kandmine, kuigi on teada, et liikumise, tasakaalu ja turvalisuse säilitamisel on sobivad jalatsid olulised. Selle probleemi ennetamiseks on vaja eakaid nõustada sobivate ja õiges mõõdus jalatsite valimisel. Arvestades seost ebasobivate jalatsite ja jalavalu vahel, võib sobivate jalatsite soovitamine ja kasutamine olla tõhus viis jalavalude vähendamiseks.
Kaaluda tuleks võimalust lisada täielikule geriaatrilisele hindamisele rutiinne podiaatriline hindamine, et välja selgitada eaka olemasolevad jalatervise probleemid ning määrata jalaravi vajadus. Hindamine aitab saavutada nii pikaajaliste jalatervise probleemide kui ka jalgade hooldusvajadusega eaka vajadustele vastava parima tulemuse. Podiaatrilise tervise küsimustik on osutunud mitmes maailma riigis usaldusväärseks mõõdikuks ning selle kasutuselevõttu võiks kaaluda ka Eestis. Küsimustik hõlmab kuut peamist jalatervise valdkonda: kõndimine, hügieen ja küünehooldus, jalavalu, jalgade probleemid, elukvaliteet ning jalgade tunnetus. Lihtsa küsimustiku saab eakas ise täita, valides igale küsimusele vastuse kolme etteantud valiku hulgast.
Enesehooldus vajab järeleaitamist
Kuigi eakad ise peavad jalatervist oluliseks, ei ole paljud neist teadlikud jalgade hooldamise olulisusest ning sellega seonduvatest võtetest. Eakate informeerimine professionaalse jalahoolduse võimalustest on oluline, sest sageli selgub eaka jalahoolduse ja -ravi vajadus alles siis, kui nad on sattunud mingil muul põhjusel haiglaravile. Jalgade eest hoolitsemine hõlmab erinevaid tegevusi, mille sooritamist võivad aga takistada mitmed tegurid. Näiteks võivad takistada küünte lõikamise asendit vanadus, selja jäikus ja kaalutõus. Jalaprobleemid on eakatel sagedased ja seotud ka alanenud füüsilise funktsiooni, nõrkuse, kukkumiste ja elukvaliteedi halvenemisega. Paksenenud küünte lõikamine on eakatele üks raskemaid enesehooldustoiminguid, kuna see eeldab painduvust, piisavat nägemisteravust ja peenmotoorikat.
Eakate jalatervise probleemide ulatus viitab sellele, et tõhusa, õigeaegse ja sihipärase jalahoolduse järele on suur vajadus. Eakate teadlikkust on võimalik nõustamise abil parandada, seetõttu on vajalik neid juhendada ja nõustada jalahooldusvahendite, jalatsite ning teiste jalgade tervisetoodete ja -teenuste kasutamist.
Hea ja õigeaegne jalahooldus võib aidata eakatel jääda iseseisvaks, aktiivseks ja liikuvaks ning mis veelgi olulisem, vältida kukkumisi. Jalgade eest hoolitsemisega seotud teadmiste, harjumuste ja käitumise parandamine aitab edendada eakate jalgade tervist. Samuti aitavad ennetavad jalahooldusprogrammid säilitada ja parandada eakate jalgade tervist, parandada liikuvust ning vähendada kukkumiste esinemissagedust.
Mitme uurimistöö tulemused näitavad, et eakate jalaprobleemide ennetamine ja hooldamine on oluline, kuna puudulikult hooldatud nahk ja küüned piiravad nende funktsionaalset võimekust, mõjutavad elukvaliteeti, väärikust ja võimet jääda iseseisvaks. Rõhutatakse vajadust uurida eakate jalatervisega seotud probleeme ja arendada ennetavaid sekkumisi. Arvestades Eesti rahvastiku kiiret vananemist ning läbiviidud uuringu EAKAS tulemusi, millest ilmnes, et Eestis on ennetus eakate ravis ja hoolduses juhuslik, võib öelda, et ka Eestis on selle järele suur vajadus.
Tervishoiutöötajad vajavad täienduskoolitusi
Õdedel ja teistel tervishoiutöötajatel on oluline roll eakate jalatervise edendamisel ja säilitamisel. Eakate jalatervist on vaja parendada, toetades neid jalgade eest hoolitsemisel, ja töötada välja ennetusmeetmeid. Eakate endi hinnangul pööravad tervishoiutöötajad nende jalgadele vähe tähelepanu. Õdedel on aga oluline mõista eakate vajadust saada professionaalset jalahooldusnõustamist, mis suurendaks nende teadmisi, muudaks harjumusi ja käitumist.
Eakate jalatervise vajaduste rahuldamiseks on vajalik õdesid ja teisi eakate hooldusega tegelevaid tervishoiutöötajaid koolitada, et anda neile teadmisi eakate jalaprobleemide olemusest ja toetada nende pädevust jalatervise hindamisel, hooldusplaani koostamisel ning tõenduspõhise jalahoolduse pakkumisel. Eakate jalaprobleemidest teadlikud õed oskavad hinnata eakate jalgade tervist ning nõustada eakaid jalgade enesehooldusel.