Tartu Ülikooli õendusteaduse üliõpilane Helina Randma plaanib uurida oma magistritöös õendusabi kvaliteedijuhtimist Eesti haiglates. Teema valikut on toetanud õppeülesannetena tehtud mõisteanalüüs ja kirjanduse ülevaade, mis on kinnitanud uurimise vajalikkust. Teaduskirjandusele tuginedes on otsustatud tulevase magistritöö jaoks koondada asjakohane empiiriline informatsioon, mis võimaldaks kirjeldada õendusabi kvaliteedijuhtimise tegevusi, eesmärke, vastutusalasid ja muud seonduvat.
WHO toob 2006. aasta kvaliteedistrateegias välja, et mõistmata, mis on kvaliteet, on võimatu luua sekkumisi ja mõõdikuid, et tulemusi parandada. Paljudes riikides on olemas suurel hulgal kohalikku valmidust ja tegutsemistahet, kuid sageli tegutsetakse ebasobivas keskkonnas või ebaefektiivsete vahenditega. WHO 2019. aastal koostatud situatsiooni analüüsis teadupõhise tervisepoliitika loomisest Eestis tuuakse välja, et meil puudub struktuur või ametikohad, kellel oleksid vastutavad ja toetavad funktsioonid teaduspõhise tervisepoliitika loomises; meil on vähesed teadmised protsessidest ja olemasolevatest vahenditest; meie uurimistööd jõuavad harva tervisepoliitika arendustesse ning meil on liiga vähe vahendeid ja aega, mis toetaks teaduspõhist lähenemist, lisaks puudub võrgustik, mis arengut süstemaatiliselt toetaks. Kirjeldatud olukorrast lähtuvalt tõstatub küsimus, et kas õendusabi kvaliteedijuhtimine on ja peaks olema iga haigla enda lahendada või on see tegevusvaldkond, mida saaks ja peaks tegema koostöös, et olla ehk tõhusamad, efektiivsemad ja teaduspõhisemad.
Kes on õendusabi kvaliteedi spetsialist? Mõisteanalüüs andis vastused
Teemat uurima asudes oli esimeseks väljakutseks valida termin, mis aitaks kirjeldada õendusabi kvaliteedijuhtimisega tegelevat spetsialisti. Selgus, et teaduskirjandusest ühte selget definitsiooni ei leidu. Peamiselt kogunes materjali töökuulutustest, mis olid haiglate poolt loodud vastavalt nende vajadustele ning otsitava spetsialisti ametinimetused olid väga erinevad. Eesti töökuulutustes vastavalt õenduskvaliteedi spetsialist, õenduskvaliteedi peaspetsialist, kvaliteediõde ja õenduskvaliteedi juht ning ingliskeelsetes allikates quality nurse, quality control nurse, quality assurance nurse ja nursing quality specialist. Vajaliku mõiste defineerimisel kasutati töökuulutustes välja toodud nõudeid, kõrvutades neid teadusartiklites kirjeldatud õendusabi kvaliteedi olemuse, tunnuste, indikaatorite ning spetsialisti mõistega.
Õendusabi kvaliteedi ehk õenduskvaliteedi spetsialist on heade kliiniliste kogemustega ning tugeva analüüsi-, suhtlemis- ja organiseerimisvõimega õendustöötaja, kes on spetsialiseerunud oma töös õendusabi kvaliteedi arendamisele ja hindamisele, tehes koostööd kliiniliste üksustega, jälgides organisatsiooni ja riigi tasandil kehtestatud nõudeid ning tagades patsiendikeskuse ja -ohutuse.
Mida ütleb teaduskirjandus õendusabi kvaliteedijuhtimise kohta?
Huvipakkuvaks nähtuseks sai õendusabi kvaliteedijuhtimise korraldus. Kirjanduse ülevaatse selgus, et alusallikad oli võimalik jagada sisu järgi kolmeks: õendusabi kvaliteedijuhtimise mudeleid ja meetodeid kirjeldavad, õendusabi kvaliteedijuhtimise rolle kirjeldavad ning osakonnaõdede panust kvaliteedijuhtimisse kirjeldavad.
Haiglad valivad kvaliteedijuhtimises peamiselt kahe erineva viisi vahel, kas kasutada ja järgida kindlat mudelit või luua süsteem tulenevalt oma vajadustest. Etteantud mudeli kasutamine annab selge struktuuri ja suunad, kuidas õendusabi kvaliteeti juhtida ning määrab standardid ehk kvaliteedikriteeriumid. Artiklites kohtas korduvalt näiteid magnethaigla kvaliteedimudelile tuginemisest. Kirjeldati, et õed, kes töötasid magnethaiglates hindasid oma üksuste kvaliteeti kõrgemaks, kui need, kes töötasid haiglates, kus antud mudelit ei järgitud. Olemasolevate lahenduste ülevõtmine võib aga haiglate jaoks osutuda liialt kulukaks. Seega tuleb paljudel haiglatel luua oma süsteem, mis on väga keerukas ja ajakulukas protsess ning nõuab tohutult ressurssi, mida enamusel tegelikult ei ole.
Teaduskirjandusest selgus, et olulisel kohal on ka erinevad ametikohad, nende sisu ja vastutusalad, et jagada ülesandeid efektiivselt. Toonitatakse, et kuigi õed mõjutavad pakutava teenuse kvaliteeti, sõltub selle tagamine ja arendus veelgi rohkem juhist ja juhtimisest. Osakonna tasandil töötavate juhtide oskustel on määrav mõju eelkõige arendusmudelite rakendamisel ning edu on saavutatavam ideede kaudu, mis on välja töötatud koos üksuste töötajatega. Selleks, et motiveerida osakonna õdesid pakkuma head teenust ja kvaliteetset abi, tuleb rakendada kaasava juhtimise printsiipi. Teaduskirjandusele tuginedes tagas õdede kaasatus parema kvaliteedi võrreldes haiglatega, kus seda ei tehtud. Unustada ei tohi, et osakonna õed teavad kõige paremini patsiendi vajadusi ja seetõttu oskavad nad teha kindlaks teenuse osutamise protsessi soodustavad ja takistavad asjaolud. Juhtide teadmised ja oskused personali efektiivseks kaasamiseks on võtmetähtsusega ning määravad protsesside tõhususe ja aitavad optimeerida ressursse.
Teema uurimisvajadus Eestis
Õendusabi kvaliteedijuhtimise korralduse kaardistamine Eestis on vajalik, et saaksime teavet, lahendustest, mis on meil haiglates kasutusel erinevate haigla liikide lõikes. Eesmärk oleks välja selgitada kasutatavad mudelid, info millisele teadusteabele toetutakse, õendusabi kvaliteedijuhtimise jaoks rakendatud spetsialistid ning osakonna õdede kaasatus õendusabi kvaliteedijuhtimisse/-arendusse. Uurimistöö võiks anda sisendi ühiste arutelude tekkimiseks kvaliteedijuhtimise teemadel. On oluline, et jagades oma kogemusi ning mõeldes ühiselt lahendustele püüdleme me ühiste eesmärkide ja arusaamade saavutamise poole, mis kokkuvõttes toetab õendusabi arengut Eestis ning aitab säästa aega ja ressursse.
Kavandatava uurimustöö raames on plaanis Eesti haiglates läbi viia grupi- ja individuaalintervjuud personaliga, kes tegelevad õendusabi kvaliteedijuhtimisega. Läbi kogutud teabe on võimalik tutvustada õendusabi kvaliteedijuhtimise sisu ning selgitada milliseid pädevusi vajatakse kvaliteedijuhtimises. Samuti võimaldab uurimistöö ühtlustada üldist teadmusbaasi ning kooskõlastada meie eesmärke ja arusaamu. Saadud informatsioon võiks olla täiendavaks teabeks ka õppekavade arendamisel tuues välja meie tänased kitsaskohti ja pakkudes lahendusi nende leevendamiseks.
Magistritöö tulemusi jagame 2024. aastal Eesti Õe ajakirja ja õendusportaali kaudu.