Eesti õed on võimekad ning nende oskused hädavajalikud ja kõrgelt hinnatud nii tervishoiusüsteemis kui ka teistes valdkondades. Kui Kätlin Soots 15 aastat tagasi kaitseväkke tööle läks, ei osanud ta mõeldagi, et temast võiks saada parameedik ja intensiivraviõde. Tänaseks on Kätlin Soots andnud väljaõpet sadadele ajateenijatele, tervishoiu kõrgkooli õppuritele ja teistelegi. Viimased kuud on ta töötanud kaitseväe peastaabi meditsiiniteenistuses nooremstaabiohvitserina, kuid jätkanud tööd ka kiirabiõena. 

Milliseid õeteadmisi ja -oskusi igapäevaselt kasutate? 

Koolis õpitud oskusi, sh käelisi oskusi, kasutan igal nädalal, sest töötan nii kaitseväes kui ka kiirabis. Käelisi oskusi kasutan rohkem kiirabis, kaitseväes on tarvilik pigem koordineerimise, organiseerimise ja meeskonnatöö oskus. 

Mis inspireeris teid õeks õppima? 

Kui gümnaasiumi lõpetasin, ei osanud ma isegi ette kujutada, et minust võiks saada tervishoiutöötaja. Läksin Viljandi Kultuuriakadeemiasse õppima hoopis teist eriala. Juhuse tahtel sattusin hiljem kaitseväe tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskusse referendiks. Seal koolitati peamiselt parameedikuid ja missioonidele minevaid üksusi. 

Kaitsevägi on olnud osa minu elust tegelikult juba maast madalast, sest mu isa oli kaitseväelane ja kaitseliitlane on ta tänini. Kui olin mõnda aega referendina töötanud, siis tekkis mul suurem huvi kaitseväe vastu ja mõtlesin, et minustki võiks saada parameedik. See aga eeldas sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseride kursuse läbimist. Neid saavad tegevväelased eraldi läbida. 

Kui olin parameedikukursust lõpetamas, siis tundsin, et tahaksin osata ja teada veel rohkem. Viimasel kursusenädalal kandideerisin edukalt õeõppesse. Seal sai minust üldõde ja kaks aastat pärast põhiõppe lõpetamist alustasin eriõe õppega, kus minust sai intensiivraviõde. 

Kuidas jõudsite kaitseväe peastaabi meditsiiniteenistusse? 

Kaitseväes töötades on ametikohtadel edasi liikumine loomulik, kuid meditsiiniteenistusse saamine tuli ootamatult. Olin parasjagu kiirabis valves, kui sain kõne, milles kutsuti kandideerima meditsiiniteenistusse. Käisin vestlusel, osalesin töövarjupäeval ning mind valiti teiste kandidaatide seast välja. 

Millega meditsiiniteenistus tegeleb ja mis on teenistuse eesmärk? 

Meditsiiniteenistuse peamine eesmärk on pakkuda kaitseväelastele haigestumise, õnnetuse ja vigastada saamise korral standarditele vastavat meditsiiniabi. Meie ülesandeks on koordineerida ja planeerida kaitseväes meditsiinitoetust ja -varustust, tagada kaitseväelastele tervishoiuteenused ja missiooniüksustele meditsiiniabi, olla valmis suurõnnetuste ja katastroofide likvideerimise toetamiseks, samuti anda kaitseväelastele meditsiinialast väljaõpet. Kui Eestisse tulevad üksused teistest riikidest, siis koordineerime vajaduse korral nende meditsiinilist toetust. Igas struktuuriüksuses tegutsevad meditsiinikeskused, et igale kaitseväelasele oleks tagatud vähemalt esmatasandi abi. 

Olen meditsiiniteenistuses töötanud alates maikuust, mistõttu elan uude ametisse veel sisse ja toetun paljudes küsimustes oma headele kolleegidele. Usun, et minu varasemad kogemused toetavad selles ametis hakkamasaamist. 

Millistes ametites olete varem töötanud? 

Kaitseväes alustasin peaaegu 15 aastat tagasi referendina. Parameedikuna sai minust instruktor, õeõppe läbimise järel vaneminstruktor ja kui meditsiiniväljaõppekeskusest sai osa Kaitseväe Akadeemiast, siis sai minust õde-õpetaja. 

Valdava osa oma teenistusaastatest olen pühendanud väljaõpete tegemisele. Olen meditsiiniväljaõpet teinud ajateenijatele, õeks ja ämmaemandaks õppijatele, missioonile suunduvatele üksustele, autojuhtidele ja teistele, kellele on see vajalik olnud. Tänu sellele tunnen meie meditsiinikeskustes töötavaid inimesi ja loodan, et see aitab kaasa heale koostööle. 

Kui palju nendest ajateenijatest, keda oled õpetanud, on asunud meditsiini õppima? 

Aastate jooksul on neid olnud üsna palju. Täpset arvu on raske öelda. Igal aastal on väljaõppel osalenud üle paarisaja ajateenija ja nii mitmedki neist on läinud hiljem õeks või arstiks õppima. See on valmistanud suurt rõõmu, et oleme saanud olla noortele eeskujuks ja tekitanud huvi tervishoiu vastu. 

Kas ajateenijatele õpetatav on miski, mida kõik võiksid osata? 

Kannatanu pealaest jalatallani ülevaatamise ja esmase elupäästva abi (suure verejooksu sulgemine, hingamisteede avamine) andmise oskus tuleks kõigile kasuks. Üha enam on räägitud ja tegutsetud ka selles suunas, et inimesed võiksid osata elustamist. 

Milline on kaitseväe meditsiiniteenistuse mõju ühiskonnas ja õenduses? 

Kindlasti on õendusele ja ka ühiskonnale laiemalt mõju avaldanud see, kui õdede ja ämmaemandate õppekavasse lisandus sõja- ja katastroofimeditsiini moodul. Selles moodulis viivad õpet läbi kaitseväelased. Mooduli läbinute teadmiste ja oskuste võrra on meie tervishoid ja ka ühiskond rikkam. Lisaks oleme tervishoiuasutustes töötavaid õdesid ja arste kaasanud mitmetele välismissioonidele, kust nad on saanud väärt kogemusi ja teadmisi nagu me isegi. 

Mõjuks ühiskonnale ja õendusele saab pidada ka seda, et kaitseväe meditsiinikeskused tagavad tänapäeva standarditele vastava tervishoiuteenuse ligikaudu 5000 inimesele, kes on kaitseväega seotud. Riiki saab edukalt kaitsta siis, kui meie kaitsjad on terved.  

Lisaks on meil ühiskondlik mõju ka seetõttu, et teeme õppekogunemistel reservistidele erinevaid meditsiinikoolitusi ja tuletame osalejatele meelde mitmeid aastaid tagasi õpitut. Neid oskusi ja teadmisi võib vaja minna mis tahes hetkel. 

Kui palju on teil kaitseväes kolleege, kes on õeks õppinud? 

Ma ei oska seda täpselt öelda. Meil on umbes sada õde tööl ametites, millel töötamine eeldab õeõppe läbimist. Kindlasti on õeks õppinuid kaitseväes rohkem, kuid nad töötavad teistes ametites. 

Milline on meditsiiniteenistuse töökorraldus ja milliseid hüvesid pakutakse? 

Põhitöö käib esmaspäevast reedeni, kuid nagu kogu kaitseväe isikkoosseisul, on ka meditsiiniteenistusel aastaringne valmisolek täita tööülesandeid töövälisel ajal.  

Hüvedena on olemas spordikompensatsioon, tasuta hambaravi ja tervishoiuteenus. Puhkus on meil 35 päeva pikk ning kvartalis korra on võimalik võtta tervisepäev. Tööandjana proovib kaitsevägi olla võimalikult paindlik, kindlasti soodustatakse õppimist. Minagi kasutan seda võimalust.  

Kaitseväe töö on kindel ka majanduslikult keerulisematel aegadel. Selle nimel tuleb muidugi ka pingutada ja ei saa öelda, et see töö oleks kerge. 

Kuidas motiveeriksite noori õeks õppima? 

Vaadates töö hulka ja seda, et palgad ei ole järele tulnud, on motiveerimine ühest küljest raske. Teisest küljest on õdesid kogu aeg vaja ja õe töö ei saa otsa üheski Eestimaa paigas. Lisaks on meie tervishoiukõrgkoolid lõpetanud õed alati oodatud tööle ka väljaspool Eestit, Euroopa Liidus. See võiks noori motiveerida. 

Kindlasti motiveerib noori ka Eesti Õdede Liit, kes teeb tänuväärset tööd selle nimel, et õdedele oleks tagatud inimväärne töökoormus ja töötasu, samuti võimalus teha karjääri eriõena. See võiks noortele anda kindlustunnet, et keegi seisab nende eest ja asjad lähevad samm-sammult paremaks. 

Millisena näete õenduse tulevikku? 

Ma loodan, et õe õppekohtade arvu suurendatakse veelgi ja et tasapisi hakkab õdede puudus vähenema. Siis võiks jõuda õiglase töökoormuseni, kus ühe õe kohta on patsiente nii palju, nagu on ette nähtud. Loodan, et eriõed saavad rohkem vastutust ja võimalusi ning leitakse sobiv lahendus igipõlisele palgaküsimusele.