Radioloogia on valdkond, kus leiab igal sammul näiteid digimaailma ja tehnoloogia edukast arengust. Radioloogias toimuvad uued arengud alates tehisintellekti arendamisest kuni aina täpsemate radiodiagnostiliste meetodite loomiseni välja.
Üheks uuemaks diagnostiliseks meetodiks on 3D röntgen ehk koonuskimp-kompuutertomograafia. Kui tavaline kompuutertomograafia (KT) kasutab kitsast, umbes paarisentimeetripaksust lehvikukujulist kiirtevihku, siis 3D röntgen kasutab koonusekujulist kiirtevihku, mis katab korraga suurema ala uuritavast piirkonnast ning kujutise saamiseks piisab vaid ühest, umbes 220 kraadisest pöördest.
Kasutusvaldkonnad
Siemens Multitom Rax 3D röntgenaparaat on ainukesena kogu Baltikumis kasutusel Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kasutame seda peamiselt röntgenuuringute tegemiseks EMO ja trauma patsientidele. Sellega saab teha ka läbivalgustusi, nt neelamisfunktsiooni uuringuid, aga mis kõige erilisem, 3D röntgenit. Selline multifunktsionaalne masin on väga hea töövoolu optimiseerimiseks, sest samas ruumis saab teha röntgenülesvõtted ja vajadusel ka 3D uuringu. See võimaldab tavalise KT kabineti hoida vabana tõsisemate, aegkriitilisemate uuringute jaoks. 3D röntgeni abil saab uurida väikseid liigeseid jäsemetel ehk küünarliigest, labakätt, rannet, põlve, hüppeliigest ja labajalga. Kõiki alajäseme uuringuid saab teostada seistes.
3D röntgeni järgi võib tekkida vajadus siis, kui on kahtlus mingile diagnoosile, millele tavaline röntgenpilt kinnitust ei anna. See juhtub liigeste uuringute puhul põhiliselt kudede summatsiooni tõttu – 2D röntgenil on anatoomilised struktuurid kujutatud ühele tasapinnale ja nii võivad väiksemad luumurrud jääda märkamatuks. Seega 3D röntgen on hea abiline avastamaks varjatud, näiteks liigesesiseseid luumurde. Mitteakuutsetest seisunditest kasutatakse seda nt osteomüeliidi diagnoosimiseks ja selle leviku hindamiseks. Alajäseme liigeseid on võimalik hinnata raskust kandvas asendis ehk seistes, mis on kasulik juhul, kui patsiendi kaebused esinevad ainult koormusel.
Eelised ja puudused
3D röntgenuuringud on muutumas aina populaarsemaks. Võrreldes 2019. aastaga on mõne aastaga uuringute arv tõusnud peaaegu poole võrra. Kõige rohkem uuritakse randmeid, labajalgu ja hüppeliigeseid. Ligikaudu 1% kõikidest traumapatsientidest vajab täiendavalt 3D uuringut.
Suur eelis tavalise KT ees on see, et 3D röntgenil on kordades väiksem kiirgusdoos. Uuring on kiirem, kestab vaid 12 sekundit ning sellel on parem lahutusvõime luuliste struktuuride hindamiseks. Samas pehmete kudede lahutusvõime jääb KT-le alla ning selle jaoks 3D ei sobi. Uuring on tundlik ka liigutusartefaktidele l – kui patsient ei suuda liikumatut asendit hoida, ei saa kvaliteetset uuringut teostada. Samuti ei sobi 3D röntgen suurte piirkondade uurimiseks.
3D röntgeni kasuks räägib ka selle hind, mis hetkel on 59 eurot ja 20 senti ehk veidi odavam tavalisest KT natiivuuringust. Hind on küll kolm korda kallim kui kahes suunas teostatud röntgenpildil, kuid 3D röntgen annab palju rohkem informatsiooni.
Näide 3D röntgeni kasutusest
Täisealine meesterahvas pöördus traumakabinetti randmetrauma tõttu. Talle telliti randmest kahes suunas röntgenpildid, sest kahtlustati lodiluumurdu. Nendel
piltidel lodiluumurd esile ei tulnud, mistõttu tellis traumatoloog juurde ka põiki eraldi ülesvõtte lodiluust, et see visualiseeruks kogu ulatuses. Ka seal ei tulnud murd esile. Seetõttu otsustas traumatoloog koos radioloogiga tellida 3D uuringu, kus küll lodiluu murd ei visualiseerunud, kuid tuli välja hoopis kolmkantluu murd, mis ilmselt oligi patsiendi kaebuste põhjuseks. Tõenäoliselt oleks see murd välja tulnud ka tavalises KT-s, kuid 3D röntgen võimaldas uuringu teha kordades väiksema kiirgusdoosiga ja kiiremini.
Radioloogias on tehnoloogia areng kiire ja efektiivne. Tänu sellele on meil võimalused aidata patsiente ohutumalt, väiksema kiirgusdoosiga ja aina täpsemalt.
