Eestis töötab Tervise Arengu Instituudi andmetel pisut üle 8300 õe, mis on 6,3 õde 1000 elaniku kohta. Eesti Rahvatervise Arengukavas on seatud eesmärgiks Eestis 9 õde 1000 elaniku kohta. Selleks on vaja tervishoiusüsteemi juurde umbes 4000 õde. Täna on tervishoiusüsteemis umbes 500 vaba õe ametikohta.
Õendustöötajaid on tervishoiutöötajatest kõige suurem osa, moodustades ligikaudu 40% kõigist valdkonna töötajatest. Samas on umbes 38% kõigist töötavatest õdedest enam kui 50-aastased.
Kui õde on lõpetanud spetsialisti-või magistriõppe, saab temast eriõde. Eriõed tegutsevad neljas valdkonnas:
- Terviseõendus - peremeditsiin, kooliõendus, töötervishoid, koduõendus
- Vaimse tervise õendus - vaimne tervis ja psühhiaatria
- Intensiivõendus - erakorraline meditsiin, kiirabi ja intensiivravi
- Kliiniline õendus - kõik teised meditsiini valdkonnad
Õeks saab õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Õppe pikkus on 3,5 aastat. Eriõeks saab õppida samades kõrgkoolides magistriõppes 1,5 aastat peale õe õppekava lõpetamist. Lisaks saab õppida Tartu Ülikoolis õendusteadust pedagoogika- ja juhtimise valdkonnas, kus õpe kestab 2 aastat.
Eesti tervishoius on täna lahendamata probleemid: õdede puudus, mis viib õdede ülekoormusele. Ülekoormus, kuna töötegijaid on vähe. Lisaks on õendusõppe lahutamatu osa praktika ning praktika juhendamine tuleb planeerida õe niigi tihedasse tööaega, sageli ilma lisatasuta.